Vererõhk on üks olulisemaid tervisenäitajaid, mis peegeldab südame ja veresoonte tervist. See on rõhk, millega veri surub vastu arterite seinu, kui süda verd pumpab. Vererõhu mõõtmine annab kaks numbrit: süstoolne ja diastoolne rõhk. Süstoolne rõhk (ülemine number) näitab arterite rõhku südame kokkutõmbumise ajal, samas kui diastoolne rõhk (alumine number) on arterite rõhk südame lõdvestumise hetkel.

 

Mis on normaalne vererõhk?

Tervisliku vererõhu normid jäävad vahemikku 120/80 mmHg. Vererõhu tõus üle 130/80 mmHg võib viidata hüpertensioonile (kõrgvererõhutõbi), mis on oluline südamehaiguste, insuldi ja neeruhaiguste riskifaktor. Madal vererõhk ehk hüpotensioon, mille näitajad on alla 90/60 mmHg, võib samuti olla mureallikaks, põhjustades pearinglust ja minestamist.

 

Mis mõjutab vererõhku?

Vererõhu muutusteks võib olla mitmeid eri põhjuseid, näiteks:
Geneetiline eelsoodumus: Kui peres on esinenud kõrget vererõhku, on suurenenud risk ka järgmistel põlvkondadel.
Vanus: Vererõhk kipub tõusma vanusega, osaliselt arterite jäigastumise tõttu.
Sugu: Meestel on suurem risk kõrge vererõhu tekkeks, kuid menopausi järel suureneb risk ka naistel.
Elustiil: Ülekaalulisus, vähene füüsiline aktiivsus, soolase toidu liigtarbimine, alkoholi tarbimine ja suitsetamine on kõik seotud kõrgema vererõhuga.
Stress: Kõrge stressitase võib ajutiselt tõsta vererõhku.
Vererõhu juhtimine
Vererõhu kontrolli all hoidmiseks on oluline tervislik elustiil. See hõlmab tasakaalustatud toitumist, regulaarset füüsilist koormust, kaalu langetamist ülekaalulisuse korral, alkoholi tarbimise piiramist, suitsetamisest loobumist ja stressi juhtimist. Mõnel juhul võib olla vajalik ka ravimite kasutamine.

 

Kõrgvererõhutõve diagnoosimine ja ravi

Kõrge vererõhu diagnoosimine toimub tavaliselt mitme mõõtmise põhjal erinevatel aegadel. Ravi sõltub vererõhu tasemest ja võib hõlmata elustiili muutusi, toidulisandeid ja ravimeid. Oluline on rõhutada, et kõrget vererõhku saab tõhusalt juhtida, vähendades seeläbi tõsiste terviseprobleemide riski.

Vererõhu ja toidulisandite teema on laialdaselt uuritud, kuna paljud inimesed otsivad looduslikke viise, kuidas oma vererõhku kontrolli all hoida või seda isegi alandada. Kuigi mõned toidulisandid on näidanud lubavat mõju vererõhule, on oluline meeles pidada, et neid tuleks kasutada osana terviklikust lähenemisest, mis hõlmab tervislikku toitumist, piisavat füüsilist aktiivsust ja vajadusel arsti poolt määratud ravimeid. Allpool on välja toodud mõned toidulisandid, millel on teaduslikult tõestatud mõju vererõhule.

 

Kaalium

Kaalium aitab reguleerida vererõhku, tasakaalustades soola mõju organismis. Paljud uuringud on näidanud, et kõrge kaaliumisisaldusega dieet võib aidata alandada vererõhku. Kaaliumi leidub rohkelt puu- ja köögiviljades, kuid mõnedel juhtudel võib arst soovitada kaaliumit sisaldavaid toidulisandeid.

 

Magneesium

Magneesium aitab lõdvestada veresooni, mis võib aidata alandada vererõhku. Kuigi magneesiumi saab tavaliselt piisavalt toidust, võivad mõned inimesed, eriti need, kes tarbivad vähe rohelisi lehtköögivilju, pähkleid ja täisteratooteid, vajada magneesiumi toidulisandina.

 

Omega-3 rasvhapped

Omega-3 rasvhapped, eriti EPA ja DHA, mis leiduvad kalas ja kalaõli lisandites, on seostatud vererõhu langusega hüpertensiooniga inimestel. Omega-3 rasvhapped aitavad parandada südame-veresoonkonna tervist mitmel viisil, sealhulgas vererõhu alandamise kaudu.

 

Koensüüm Q10 (CoQ10)

CoQ10 on antioksüdant, mida seostatakse vererõhu potentsiaalse alandamisega. Mõningad uuringud on näidanud, et CoQ10 lisamine võib aidata alandada vererõhku inimestel, kellel on hüpertensioon (kõrgvererõhutõbi) või prehüpertensioon.

 

Küüslauk

Küüslaugulisandid võivad aidata laiendada veresooni ja alandada vererõhku, kuigi tulemused võivad erineda. Küüslauk on tuntud oma südame-veresoonkonna tervist edendavate omaduste poolest.

 

L-arginiin

L-arginiin on aminohape, mis aitab toota lämmastikoksiidi, mis omakorda aitab lõõgastada ja laiendada veresooni, alandades seeläbi vererõhku.

 

Ettevaatust!

Kuigi mõned uuringud on näidanud, et teatud toidulisandid aitavad vererõhku alandada, on oluline meeles pidada, et toidulisandid võivad suhtestuda retseptiravimitega ja neil võivad olla kõrvalmõjud. Seetõttu tuleks enne mis tahes toidulisandi kasutamist konsulteerida tervishoiutöötajaga, eriti kui teil on juba kõrge vererõhk või kui te võtate ravimeid.