Kevade saabumine peaks justkui tooma rohkem energiat ja paremat enesetunnet. Päevad muutuvad pikemaks, päikest on rohkem ja loodus ärkab ellu. Ometi tunnevad paljud inimesed just sel ajal hoopis väsimust, unisust ja motivatsioonipuudust. Seda nähtust nimetatakse kevadväsimuseks ning tegemist on üsna levinud hooajalise seisundiga.
Kevadväsimus tekib peamiselt seetõttu, et organism peab kohanema talvest kevadesse üleminekuga. Talvekuudel veedame rohkem aega siseruumides, liigume vähem ja meie toitumine muutub sageli raskemaks ning vitamiinivaesemaks. Päikesevalgust on vähe ning seetõttu võib organismis langeda D-vitamiini tase. Samal ajal võivad väheneda ka mitmed teised olulised toitained, mida keha vajab normaalseks energiatasemeks ja immuunsuse toimimiseks.
Kui kevadel päevad järsult pikenevad ja temperatuurid tõusevad, peab organism kiiresti kohanema muutunud tingimustega. Hormonaalne tasakaal muutub, vererõhk võib veidi kõikuda ning ainevahetus kohandub uue rütmiga. See kõik võib põhjustada väsimust, keskendumisraskusi, peavalu või üldist loidust. Paljud inimesed märkavad ka seda, et hommikuti on raskem ärgata ning päeva jooksul tekib sagedamini unisus.
Olulist rolli mängivad kevadväsimuse puhul ka vitamiinide ja mineraalainete tasemed organismis. Talve lõpus võivad mitmed olulised toitained olla madalamal tasemel kui tavaliselt. Näiteks on D-vitamiin oluline nii immuunsüsteemi kui ka energiataseme jaoks. Samuti toetavad B-grupi vitamiinid närvisüsteemi ja aitavad organismil toidust energiat toota. Kui nende tase on madal, võib inimene tunda suuremat väsimust ja jõuetust.
Kevadväsimust võib süvendada ka vähene liikumine ja värske õhu puudus. Talvel on loomulik, et veedame rohkem aega siseruumides, kuid kevadel vajab keha taas rohkem liikumist ja päikesevalgust. Füüsiline aktiivsus parandab vereringet, tõstab energiataset ja aitab organismil uue hooajaga kiiremini kohaneda.
Üks lihtsamaid viise kevadväsimusest üle saamiseks on oma igapäevase elurütmi tasakaalustamine. Regulaarne uni, mitmekesine toitumine ja piisav liikumine aitavad kehal taastada energiavarud. Eriti kasulik on veeta rohkem aega õues, sest päevavalgus aitab reguleerida organismi bioloogilist kella ning parandab meeleolu.
Samuti tasub tähelepanu pöörata sellele, et organism saaks piisavalt vajalikke vitamiine ja mineraalaineid. Tasakaalustatud toitumine koos värskete köögiviljade, puuviljade ja täisteratoodetega aitab keha kevadel paremini toetada. Vajadusel võib kaaluda ka kvaliteetseid toidulisandeid, mis aitavad täiendada organismi vitamiinivarusid ning toetada immuunsüsteemi.
Enamasti on kevadväsimus ajutine ning möödub mõne nädala jooksul, kui keha on uute oludega kohanenud. Kui aga väsimus kestab pikemat aega või sellega kaasnevad tugevad sümptomid, tasub pöörata tähelepanu oma elustiilile ja vajadusel konsulteerida spetsialistiga. Õigete harjumuste ja piisava toetusega on võimalik kevadine energiakadu kiiresti ületada ning nautida kevadega kaasnevat värskust ja elujõudu.
