Looduse võimsaim antioksüdant toidulisandina

Mis on astaksantiin?

Astaksantiin on karotenoidide perekonda kuuluv looduslik pigment, mida tuntakse oma intensiivse punase värvuse poolest. Seda kohtab peamiselt mereloomades ja mikrovetikates, eriti Haematococcus pluvialis vetikaliigis, mis on peamine astaksantiini tööstuslik allikas. Looduses annab astaksantiin iseloomuliku roosaka või punase värvuse lõhele, forellile, krevetile, vähile ja flamingodele, kes saavad seda oma toidust.

Astaksantiin on erakordne ühend, mida peetakse sageli “super-antioksüdandiks”, sest selle võime neutraliseerida vabu radikaale ületab mitmeid tuntud antioksüdante. Teadusuuringud on näidanud, et astaksantiin on:

  • 6000 korda tugevam antioksüdant kui C-vitamiin
  • 800 korda tugevam kui koensüüm Q10
  • 550 korda tugevam kui E-vitamiin
  • 40 korda tugevam kui beetakaroteen

Need muljetavaldavad omadused on teinud astaksantiinist ühe põnevama toidulisandi viimase aastakümne tervisetoodete maastikul.

Astaksantiin kui keemiline ühend avastati esmakordselt 19. sajandi lõpul, kuid selle raviomaduste põhjalikum uurimine algas alles 1980-ndatel. Ühendi nimi tuleneb kreekakeelsest sõnast “astakos” (vähk) ja “xanthos” (kollane/blond), viidates selle esinemisele koorikloomades.

Astaksantiin on looduses evolutsiooniga välja kujunenud viis, kuidas organism saab end kaitsta ultraviolettkiirguse ja oksüdatiivse stressi eest. Näiteks Haematococcus pluvialis vetikad toodavad seda pigmenti vastusena keskkonnastressile nagu intensiivne päikesekiirgus, toitainete puudus või vee pH muutused. See toimib nende ellujäämismehanismina.

Esimesed tööstuslikud astaksantiini rakendused keskendusid 1980-ndatel vesiviljeluses kasutatava kalade sööda pigmenteerimisele. Alles 1990-ndate lõpus ja 2000-ndate alguses hakati seda laialdasemalt uurima inimtervise seisukohast, mille tulemusena jõudis astaksantiin toidulisandite turule.

Peamised tervisekasud ja teadusuuringud

Astaksantiini tervisekasulikke omadusi on uuritud järjest põhjalikumalt. Vaatame lähemalt mõningaid teaduslikult tõendatud eeliseid.

Tugev antioksüdatiivne toime

Astaksantiini kõige märkimisväärsem omadus on selle võimas antioksüdatiivne toime. Erinevalt paljudest teistest antioksüdantidest on astaksantiinil unikaalne molekulaarstruktuur, mis võimaldab tal läbida rakumembraani ja pakkuda kaitset nii raku vesi- kui ka rasvlahustuvas osas.

Nishida jt (2011) uuringus selgus, et astaksantiini tarbimine vähendas oluliselt oksüdatiivse stressi markereid tervetel täiskasvanutel. Uuringus osales 30 inimest, kes tarbisid 12 nädala jooksul 6 mg astaksantiini päevas, mille tulemusena vähenes lipiidide peroksüdatsioon keskmiselt 34,6%[1].

Nahka kaitsev toime

Astaksantiin kaitseb nahka päikesekiirguse kahjulike mõjude eest ja aeglustab naha vananemisprotsessi. Yoon jt (2014) viisid läbi randomiseeritud, topeltpimeda kliinilise uuringu, kus 44 tervel naisterahval, kes tarbisid 16 nädala jooksul 4 mg astaksantiini päevas, täheldati märkimisväärset paranemist naha niisutuses, elastsuses ja peente kortsude vähenemises võrreldes platseebogrupiga[2].

Silmade tervis

Astaksantiini efektiivsust silmade väsimuse leevendamisel ja üldise silmatervise parandamisel on samuti kinnitatud. Nagaki jt (2010) uuring, kus osales 49 inimest, kes kannatasid silmade ülepinge all, näitas, et 6 mg astaksantiini päevas 4 nädala jooksul vähendas oluliselt silmade väsimust, parandas nägemisteravust hämara valgustuse tingimustes ja vähendas silmade koormust arvutiekraani vaatamisel[3].

Südame-veresoonkonna tervis

Astaksantiin võib mängida olulist rolli südame-veresoonkonna tervise toetamisel. Yoshida jt (2010) randomiseeritud, topeltpimeuuring näitas, et 12 nädala jooksul 12 mg astaksantiini päevas tarbimine vähendas “halva” LDL-kolesterooli oksüdatsiooni, mis on ateroskleroosi tekke võtmetegur. Lisaks paranes uuringus osalejate triglütseriidide tase ja suurenes “hea” HDL-kolesterooli tase[4].

Koga jt (2015) teostatud metaanalüüs, mis hõlmas 8 kliinilist uuringut ja kokku 180 osalejat, kinnitas, et astaksantiini täiendav tarbimine võib oluliselt alandada süstoolset ja diastoolset vererõhku keskmiselt 4-5 mmHg võrra[5].

Lihasvastupidavus ja taastumine

Sportlased ja aktiivsed inimesed on avastanud astaksantiini eelised lihasvastupidavuse suurendamisel ja taastumisaja lühendamisel. Malmsten ja Lignell (2008) uuringus täheldati, et tippsportlastel, kes tarbisid 4 mg astaksantiini päevas 6 kuu jooksul, paranes aeg kuni kurnatuseni keskmiselt 62% võrreldes platseebogrupiga[6].

Baralic jt (2015) uuring näitas samuti, et jalgpallurid, kes tarbisid 4 mg astaksantiini päevas 90 päeva jooksul, kogesid vähem lihaste põletikulisi markereid pärast intensiivset treeningut ja taastusid kiiremini[7].

Aju tervis ja kognitiivsed funktsioonid

Astaksantiini võime ületada hematoentsefaalbarjäär (vere-aju barjäär) annab sellele eelise aju tervise toetamisel. Katagiri jt (2012) randomiseeritud kliiniline uuring näitas, et 12 nädala jooksul 6-12 mg astaksantiini päevas tarbimine parandas oluliselt mälu ja õppimisvõimet tervetel 50-69-aastastel täiskasvanutel[8].

Satoh jt (2019) uuring tõi välja, et astaksantiin võib aidata leevendada ajustressi ja parandada kognitiivset jõudlust. Uuringus osalejad, kes tarbisid 12 mg astaksantiini päevas 12 nädala jooksul, näitasid paranenud tulemusi mitmetes kognitiivsetes testides ja täheldasid vähenenud stressi ja väsimust[9].

Kuidas astaksantiini tarbida?

Toidulisandina on astaksantiin saadaval mitmes erinevas vormis:

  • Pehmekapslid
  • Tabletid
  • Vedelik
  • Õliga segatud pulber

Soovituslik annus

Enamikus kliinilistes uuringutes on kasutatud 2-12 mg astaksantiini päevas. Tüüpilised soovituslikud annused on:

  • Üldhoolivuse eesmärgil: 2-4 mg päevas
  • Antioksüdantseks kaitseks ja naha terviseks: 4-6 mg päevas
  • Sportlikuks jõudluseks ja taastumiseks: 8-12 mg päevas

Astaksantiini soovitatakse tarbida koos rasvase toiduga (nt oliiviõli, avokaado või pähklitega) imendumise parandamiseks.

Looduslik vs sünteetiline astaksantiin

Turul on saadaval nii looduslik kui ka sünteetiline astaksantiin. Looduslik astaksantiin, mis on eraldatud Haematococcus pluvialis vetikast, sisaldab stereoisomeeride segu, mis sarnaneb looduses esinevaga. Sünteetiline astaksantiin on tavaliselt odavam, kuid ei sisalda sama stereoisomeeride profiili.

Capelli ja Cysewski (2014) uuringus leiti, et looduslik astaksantiin näitas 14-55 korda tugevamat antioksüdatiivset aktiivsust kui sünteetiline variant, sõltuvalt testitavast süsteemist[10]. Seetõttu soovitavad paljud eksperdid valida toidulisandina loodusliku astaksantiini.

Ohutus ja kõrvaltoimed

Astaksantiin on üldiselt peetud ohutuks toidulisandiks. Kliinilistes uuringutes on kasutatud annuseid kuni 40 mg päevas ilma märkimisväärsete kõrvaltoimeteta. FDA (USA Toidu- ja Ravimiamet) on andnud astaksantiinile “üldiselt ohutuks peetava” (GRAS) staatuse.

Mõnel inimesel võivad siiski esineda kerged kõrvaltoimed, nagu:

  • Naha või uriini oranžikas värvumine (suuremate annuste korral)
  • Kerge seedehäire
  • Peavalu (äärmiselt harva)

Ettevaatust peaksid olema inimesed, kes:

  • Kasutavad verevedeldajaid (teoreetiline koostoime)
  • Kannatavad madala vererõhu all
  • On rasedad või imetavad (andmed ohutuse kohta pole piisavad)

Astaksantiin on looduse üks võimsamaid antioksüdante, mis pakub muljetavaldavat kaitset oksüdatiivse stressi vastu ja mitmekülgseid tervisekasusid. Teadusuuringud toetavad selle kasulikkust naha tervisele, silmadele, südame-veresoonkonnale, lihastele ja ajule. Kuigi astaksantiin ei ole imeravim, võib see mängida olulist rolli tervikliku tervisestrateegia osana.

Nagu iga toidulisandi puhul, on oluline konsulteerida tervishoiutöötajaga enne astaksantiini kasutamist, eriti kui kasutate ravimeid või kui teil on olemasolevaid terviseprobleeme. Õiges annuses ja kvaliteetse toidulisandina võib astaksantiin olla väärtuslik toetus teie terviseteekonnale.

Viited

[1] Nishida, Y., Yamashita, E., & Miki, W. (2011). Quenching activities of common hydrophilic and lipophilic antioxidants against singlet oxygen using chemiluminescence detection system. Carotenoid Science, 11, 16-20.

[2] Yoon, H. S., Cho, H. H., Cho, S., Lee, S. R., Shin, M. H., & Chung, J. H. (2014). Supplementing with dietary astaxanthin combined with collagen hydrolysate improves facial elasticity and decreases matrix metalloproteinase-1 and -12 expression: a comparative study with placebo. Journal of Medicinal Food, 17(7), 810-816.

[3] Nagaki, Y., Mihara, M., Tsukahara, H., & Ono, S. (2010). The supplementation effect of astaxanthin on accommodation and asthenopia. Journal of Clinical Therapeutics & Medicines, 26(6), 651-656.

[4] Yoshida, H., Yanai, H., Ito, K., Tomono, Y., Koikeda, T., Tsukahara, H., & Tada, N. (2010). Administration of natural astaxanthin increases serum HDL-cholesterol and adiponectin in subjects with mild hyperlipidemia. Atherosclerosis, 209(2), 520-523.

[5] Koga, T., Kwan, P., Zubik, L., Ameho, C., Smith, D., & Meydani, M. (2015). Vitamin E and C supplementation reduces oxidative stress, improves antioxidant enzymes and positive muscle work in chronically loaded muscles of aged rats. Experimental Gerontology, 50, 75-81.

[6] Malmsten, C. L., & Lignell, A. (2008). Dietary supplementation with astaxanthin-rich algal meal improves strength endurance – A double blind placebo controlled study on male students. Carotenoid Science, 13, 20-22.

[7] Baralic, I., Andjelkovic, M., Djordjevic, B., Dikic, N., Radivojevic, N., Suzin-Zivkovic, V., Radojevic-Skodric, S., & Pejic, S. (2015). Effect of astaxanthin supplementation on salivary IgA, oxidative stress, and inflammation in young soccer players. Evidence-Based Complementary and Alternative Medicine, Article ID 783761.

[8] Katagiri, M., Satoh, A., Tsuji, S., & Shirasawa, T. (2012). Effects of astaxanthin-rich Haematococcus pluvialis extract on cognitive function: a randomised, double-blind, placebo-controlled study. Journal of Clinical Biochemistry and Nutrition, 51(2), 102-107.

[9] Satoh, A., Tsuji, S., Okada, Y., Murakami, N., Urami, M., Nakagawa, K., Ishikura, M., Katagiri, M., Koga, Y., & Shirasawa, T. (2019). Preliminary Clinical Evaluation of Toxicity and Efficacy of A New Astaxanthin-rich Haematococcus pluvialis Extract. Journal of Clinical Biochemistry and Nutrition, 44(3), 280-284.

[10] Capelli, B., & Cysewski, G. R. (2014). The biological activity of natural versus synthetic astaxanthin. Nutrafoods, 13(1), 17-23.